Anatoli Stüf

Amu ajal, kaugel 1970. aastal, ütles mu joonistamise õpetaja, Margarita Ostroumova (kes hiljem sai Jõhvi Kunstikooli direktoriks): „Anatoli, sa joonistad päris hästi – pead astuma kunstikooli, mida sel aastal hakkavad avama Peeter Somelar ja Aleksander Igonin.“ Konkurss oli täiesti hullumeelne, ja olin väga üllatunud, kui nägin oma nime vastuvõetute nimekirjas Aleksander Igonini grupis. Nii see kõik algas.
Edasi tulid õpingud Tallinnas ja Moskvas. Töö on olnud alati loominguline, sest vastasel juhul oleks mul lihtsalt igav. Kuid tõeline disaineri karjäär sai hoo sisse 2000ndate alguses Tallinnas. Ma sattusin disainifirmasse, mis lõi toodet ERICSSONile. Mõne aasta pärast võitsin konkursi globaalsele projektile Nokia. Sel hetkel ütlesin endale: „Noh, tegijad, me loome ajalugu.“
Seejärel värvati mind tööle Ameerika firmasse HeBS Digital (Hospitality eBusiness Strategies) vanemdisainerina. Firma kasvas kiiresti ja mu tööd hakkasid osalema rahvusvahelistel võistlustel. Sain üle 30 erineva auhinna. Kõige prestiižikam – kuldmärk parima hotelli veebisaidi disaini eest Ameerikas 2006. aastal. See oli umbes nagu „Oscar“ hotellitööstuses. Firma kontor kolis Manhattani, 5. avenüüle. Töötasin disaini kallal selliste legendidega nagu New Yorker Hotel ja Empire Hotels Group, kes omab Empire State Buildingi. Kuid selgus, et disaineri amet ei ole üksnes glamuur. Läbipõlemine tuleb tihti. Nii otsustasin: „Aeg puhata“ ja lahkusin, naastes Ida-Virumaale. Mul on väike majake mere ääres, kus ma elama asusin ja töötasin vabakutselisena.
Kord helistas mulle Jõhvi Kunstikooli direktor Mati Rautso ja pakkus, et võiksin kuueks kuuks ajutiselt õpetada kunstiajalugu. Mõtlesin: „Miks mitte proovida?“ – ja 2017. aastal algaski uus etapp. Ja siin ma olen — töötan seal siiani.
Lisaks tegelen raamatu kujunduse ja disainiga. Mõnikord teen ka illustratsioone nendele raamatutele. Viimased tööd: kaks jutukogumikku ja romaan Sergei Furmanjuki „Parasiidid“.