Ajalugu
Aleksander Igonin ja Peeter Somelar
Ajaloost tänaseni
Jõhvi Kunstikool avati 10. novembril 1970.a. ja kandis kuni Jõhvi linnaõiguste taastamiseni 1991. aastal Kohtla-Järve Lastekunstikooli nime.
Kooli tegevuse käimalükkajaks ja esimeseks direktoriks aastatel 1970-1980 oli Peeter Somelar. Konkursi alusel võeti vastu 60 õpilast ja koolimajaks sai Jõhvi kesklinnas Rakvere tänav 14 asuv hoone. See väike, kuid hubane kahekorruseline maja jäigi kooli koduks paljudeks aastateks. Õppeaineteks olid joonistamine, maalimine, kompositsioon, skulptuur ja kunstiajalugu ning koos P. Somelariga asus õpetama kunstnik Aleksander Igonin. Kool arenes jõudsalt, täienes õpetajate pere ja suurenes õpilaskond. Esimene lend lõpetas kooli 1974. aastal. Loodi sidemed kunstikoolidega Eestis, Lätis ja Leedus. Paljud lõpetanud jätkasid kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ja hiljem ERKIs (praegune EKA). Kuna olime ainuke kunstikool piirkonnas, siis oli õpilaskohtadele suur konkurss.
Kaheksakümnendad aastad oli aktiivne näitusetegevuse periood ning kujunesid kooli sidemed ERKIga. Kunstifondi toel loodi graafikaklass. Tehti hulgaliselt diplomitöid linna avalikesse ruumidesse, korraldati suviseid praktikalaagreid Eestimaa kaunites paikades ning suheldi kunstikoolidega nii Eestis kui mujal N liidus.
Üheksakümnendate alguses saime ruumikitsikuse leevenduseks lisaks põhimajale ka Rakvere 15 asuva hoone alumise korruse. 1994. aastal kolis kool armsakssaanud kuid kitsastest Rakvere tänava majadest mikrorajooni endise lasteaia avaratesse ruumidesse Hariduse tänav 3, kus asume tänaseni. Alustas tegevust ettevalmistus- ja täiendõppe kursus ning alustati arvutiõppega. Uues majas said õpetajad endale ateljeeruumid ja üsna pea alustas tegevust kunstikooli galerii. Piiride avanemisel laienesid kooli välissidemed Skandinaaviamaadesse. Alguse said aastaid kestnud kunstnikest õpetajate ühised loomelaagrid Soome linna Outokumpu kunstnikega.
Meie kooli on lõpetanud üle 1100 õpilase kellest paljudest on saanud tunnustatud kunstnikud: arhitektid Jüri Siim, Jüri Irik ja Indrek Erm; disainerid Tea Tammelaan, Tiina Viirelaid ja Vello Lillemets; klaasikunstnik Kalli Sein; moekunstnik Ülle Suurhans–Pohjanheimo; restauraator Alar Nurkse; telekunstnik Renee Kelomees; kunstnik ja muusik Janek Murd; skulptor Aivar Simson (Simson Seakülast); maalikunstnikud Lilian Mosolainen, Lauri Sillak (Laurentsius), Nadežda Tšernobai, Olesja Katšanovskaja, Juri Horev, Arkadi Jartsev, Sergei Jatsenko ja Gennadi Jeltsov; graafikud Olga Jürgenson, Krista Simson, Maris Valk ja Mati Veermets; šaržimeister Kalev Prits jpt.
Täna õpib koolis ettevalmistus-, põhi- ja täiendkursustel kokku u 150 õpilast. Galeriis toimuvad regulaarselt näitused, mis pakuvad õpilastele ja linnarahvale mitmekesist professionaalset kunsti ja laste loomingut ning võimalust kohtuda paljude huvitavate loojatega. Oleme korraldanud kunstialast koolitust ümbruskonna koolide ja lasteaedade õpetajatele.
Kool on Eesti Kunstikoolide Liidu liige.
Direktorid läbi aastate:
1970-1980 Peeter Somelar
1980-1987 Mati Rautso
1987-2002 Margarita Ostroumova
2002 Mati Rautso
Õpetajad läbi aastate:
Peeter Somelar, Aleksander Igonin, Vladimir Antošin, Margarita Ostroumova, Leili Pure, Valve Kütt, Tamara Breideks, Laine Laanemaa, Juri Orlov, Mati Rautso, Aira Rautso, Larissa Sõdur, Irja Annus, Jüri Kass, Meeli Müllerbeck, Aivar Simson, Kalev Prits, Aarne Hanni, Heiki Pokk, Liivi Maalman, Aleksei Saareväli, Marina Tšernobai, Heli Kalle, Linda Mägi, Olesja Katšanovskaja, Lembit Palm, Aino Tammemägi, Viljandu Tulit, Savva Mironov, Aleksandra Tumaš, Irina Baleva-Stüf, Anatoli Stüf, Liina Oja, Meeli Lõo, Sigrit Toots-Sinimäe